Mäletate laupäeva – paduvihm vaheldus hoovihmaga, kõuemürin kõlas ähvardavalt ja taevast sähvis välgunooli?
Teie istusite turvaliselt kodus, küpsetaside pannkooke ja sikutasite pleedi tihedamalt ümber?
Meie tiim osales sel õhtul/ööl järjekordses Encounter linnamängus, mis tõotas tänu ilmastikuoludele eriti põnev tulla. Ja tuli ka.
Seekordne mäng oli meie (ja nii mõnegi teise) tiimi jaoks….mnjämm… liiga lihtne vist. Nii lihtne, et ei jaganud esimese matsuga ülesandeid kohe äragi. Esimene mõte oli kohe, et “no nii lihtne ei saa ju olla!” ja leiutasime ikka mingeid ulmelisi mõttekäike.
Poole mängu peal saime pihta, et ok, orgid ei valetanudki seekord lihtsat mängu lubades. Sest no muidu on nad ju ka alati lihtsat mängu lubanud, endal kurjakuulutav irve suunurgas.
Seega leppisime – ok, lihtne. Seejärel kimasime otsejoonelt 10km vales suunas kuna ei lugenud vihjet korralikult läbi.
Teile, kes te õhtul diivanil pleedi sees peesitades vihmaplädinat kuulasite teadmiseks, et samal ajal meie näiteks:
- ronisime kõõõrgete metalltornide otsas
- ronisime mööda laiaulatuslikku metallkarkassi
- kimasime täiega mööda linna ringi
Fun, täiega fun! Seekord küll ainult neljas koht. Tänu 10km vales suunas kimamise ämbrile. Aga teeks uuesti iga kell!
