Spordikommentaatorid olümpial

“Koheselt imetakse vastasmeeskond enda külge.” (jäähoki)

“Igal võimalusel näidatakse: ma olen siin ja poen sulle naha vahele.” (jäähoki)

“Laskesuusatamine on tema põhiala, aga seal ei saa ta laskmisega eriti hästi hakkama.” (naiste 30km suusk)

Raamatukogud ja viivisetasu

Oma hajameelse loomu tõttu pean tunnistama, et olen tihti raamatukogude ees raamatuvõlglane.
Seetõttu muidugi ka külastan raamatukogu haruharva ja siis kui mul tõesti hädasti midagi vaja on.

Samas on asi, millest ma raamatukogude käitumise puhul aru ei saa. See on nimelt viivistasu nõudmise poliitika. Ok, üle Eesti on ka palju positiivseid näiteid, aga mina ei ole nendega kokku puutunud.
Öeldakse, et põhieesmärk on raamatu tagasisaamine, mitte võlgniku karistamine ja ahistamine. Samas ei paista kusagilt välja, et raamatukogu millegi muu kui karistuse ja trahviga üritaks motiveerida inimest raamatut tagasi tooma.

Varasematel aegadel oli ikka vähemalt 2x aastas viivisevaba nädal, kus siis võlgnikud said oma võlad ära õiendada. Väga paljud inimesed tervitasid seda rõõmuga. Raamatukogu sai raamatud tagasi, inimene võlast lahti – kõik rahul.

Nüüd on viivisevabu nädalaid-päevi üliharva. Ning raamatukogud ei ole nõus isegi lugejate küsimustele vastama kui küsida, millal on viivisevaba periood – vt näiteks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kodulehekülg KKK , kus esimesel kohal on küsimus “Millal on viivisevaba nädal?” Mis tähendab, et seda küsitakse palju. Ning raamatukogu keeldub vastamast.

See paneb vägisi mõtlema, et raamatukogu põhieesmärk ei ole siiski mitte raamatute tagasisaamine, vaid lugeja karistamine. Sest juba tähtaja ületanud raamatute laenutustähtaega ei ole samuti võimalik enam pikendada, et viivise edasis kuhjumist vältida.

PS Praegu toimuva Tallinna kirjandusfestivali ajal oleks samuti just paras aeg viivisevabu päevi pidada.

Kõva pappi kirjaoskamatutele

Järjekordset kiiret rahateenimise võimalust välismaal pakub firma Getwork.

Kimame kühvliga pappi kokku lükkama.

* Võttes aluseks miinimumpalga (5,88GPP per tund) saame 5,88 x 40 = 235,2GBP per nädal. Sealt ligikaudselt
235,2 x 4 = 940,8 GBP per kuu.
Eesti pank annab GBP kursiks ~19,7. 948,8 x 19,7 = 18 533,76 EEK.
Arvestame, et sellest lähevad veel kohalikud maksud maha.

Vaadake nüüd kuulutust ja seda, mis palganr seal kirjas on. Elementaarne matemaatika!

Tühja kõhuga ära….

trafficlight

Siiani on olnud teada-tuntud tarkus, et tühja kõhuga ei tasu poodi minna. Miks? Sest siis tundub iga nägemisulatusse sattunud söödav asi vajaliku ja imemaitsvana. Koju jõudes teed endale kähku võileiva ja siis avastad, et kohale taritud tohutu toiduhulgaga võiks ära toita pool armeed.
Seda tarkust ma juba tean : )
Eile avastasin, et tühja kõhuga ei ole mõistlik ka autorooli istuda.

Sõitsime hilja õhtul kodu poole ja liginesime ristmikule. Hoolimata punasest fooritulest ei vähenda Elukas hoogu. Mõtlen – ok, meestele autosõitu õpetada ei tohi. Olen paar sekundit vait. Kuna foor ligineb ja kiirus ikka ei alane,siis kukun undama:” Punane, punane, punane!!!!!”
Peaaegu ristmikul olles, tõmban kopsud õhku täis ja röögatan „Punane!!!!!!” Ma ei tea, mitu naela sinna valgusfoori alla jäi…..

„Ma ju ütlesin, et punane on?!?!?!”

„Ma kuulsin, et sa ütlesid punane supp ja mõtlesin õhtusöögist”

?!?!?!?!?!?!?!?! ja veelkord ?!?!?!?!?!?!?!?

Aga noh, just enne seda vestlesime sellest, et kas ja mida meil külmkapis õhtuks süüa on. Elukal oli pikk päev seljataga ja kõht tühi…….

Moraal: autosse istudes kontrolli lisaks juhi kainusele ka seda, millal ta viimati süüa sai.

Kultuuri säilitamisest ja silmakirjalikkusest

Igaühel on elu käigus kujunenud mingi väärtuste ja arusaamade pagas. Selle järgi tead, mida sa oled nõus tegema ja mida mitte. Millistes kohtades oled valmis järele andma, kui palju painduma. Minul on alati olnud arusaamine, et kultuuri säilitamine tähendab ka keele säilitamist. Keel on osa kultuurist.
Samuti olen harjunud uskuma, et ilusast jutust ei piisa. You have to walk you talk öeldakse inglise keeles. Eestikeelne parim tõlgendus oleks vist, et katsu anda eeskuju oma tegudega, mitte sõnadega.
Tundub, et europapadel on sellest natuke teine arusaamine.

Tutvusin mina Nordplusi programmi tingimustega. Sain teada, et programmi esimeseks prioriteediks on märgitud “To promote Nordic languages and culture and mutual Nordic-Baltic linguistic and cultural understanding”.
Programmi raames jagatakse Põhja- ja Baltimaadele projektide kaudu toetusi.

Mis mindhämmastas – programmi kohta ei ole võimalik eesti keeles infot saada. Mitte et
mul inglise keelega probleeme oleks. Lihtsalt… programm, mis märgib oma prioriteediks
keelte ja kultuuri promomise ja kultuurilise üksteisemõistmise toetamise, ei suuda oma infot
sihtriikide keeles jagada. Kusjuures mitte ühegi sihtriigi riigikeeleks ei ole inglise keel… go figure it out!
Eestikeelset infot saab täpselt niipalju kui on kirjas siin ja siin Edasi suunatakse juba ingliskeelsele kodulehele

Minu mõistus ei võta. Igatahes 6.veebruaril olen infopäeval kohal. Kui sealt mingeid asjalikke eestikeelseid materjale ei paista, siis võtan selle koha pealt sõna.

Täiendus: käisin infopäeval. Tuleb välja, et selle programmi raames ei ole näiteks õppematerjale vms luues võimalik tõlkida materjale näiteks eesti keelde. St võimalik on tõlge ainult skandinaavia keele ja inglise keele vahel. Ja siis me promome keeltse säilivust….