Sünnipäeval. Kainelt.

Käisin kolleegi sünnipäeval. Tegemist on sedasorti ägeda kolleegiga, kelle puhul pole ükski teema keelatud, kellega võiks iga kell luurele minna ning vaadi rummi ära juua. Eks seda viimast ole teinekord tehtud ka. Mitte just vaaditäis, aga paar pokaali veini me aeg-ajalt ikka mõnusalt ära lahendame.

Sünnipäeval olin aga terve õhtu täiesti kaine. Mis iseenesest ei ole minu jaoks midagi erilist kuna tavaliselt on ürituste puhul nagunii tegemist
a) tööalase üritusega
b) olen autoga
või
c) a+b kombineeritult.

Sel korral ei olnud aga tööalane üritus, seltskond oli äge ja oleks võinud natuke rihma lõdvemaks lasta. Paraku tuli mängu variant b ehk siis olin autoga.
Mis tähendas, et kohe ürituse alguses tuli teha valik, kas tarbida alkoholi ja jääda ööseks kolleegi juurde või olla kaine ja saada õhtuks koju. Peale jäi soov järgmisel hommikul oma voodis ärgata, seega võtsin õhtu alguses ühe tervituspokaali vahuveini ning ülejäänud õhtu (mis venis tegelikult varaste hommikutundideni) olin vee/limonaadi/kohvi peal.

Üle pika aja oli huvitav kogemus olla üks väheseid kaineid inimesi teiste, khm, veidi joogiste inimeste seltskonnas.

Sellised kogemused aitavad alati nii teisi kui ka veidi iseennast kõrvalt näha ja mõelda selle peale, kuidas inimesed alkoholi tarbinuna käituvad. Mõni jääb tukkuma. Mõni introvert joob ennast ekstroverdiks. Teine jälle kipub kõigile järjest kaela langema ja igavest sõprust/armastust tõotama. Ja mõne puhul nagu polegi väga aru saada, et ta midagi joonud oleks.

Põnev 🙂

 

Aprillinaljad

Igal aastal satub ette mõni eriti äge aprillinali. Igal aastal jälle siis mõtlen kuidas ma järgmisel aastal ka mingi eriti ägeda asja välja mõtlen. Ja siis…. jõuab 1. aprill kuidagi ootamatult kätte.

Sel aastal sain kogemata (ajutise) boonuspunkti kirja. Saatsin laiali meilid ja sõnumid kauaoodatud ja -plaanitud tööalase sündmuse tühistamise kohta. Esimene reageering oli “Ahahaaaa! Aprillinali.” Ei olnud. Aga ma tänasin komplimendi eest.

 

 

Puhkus…

Üle mitme aasta oli tõeline puhkus.

Check-list (täiendatud):

  • uimaseks magamine
  • Tätte kontserdi külastamine
  • Haapsalus tšillimine (mis on minu arvates üks lahedamaid kohti Eestis)
  • Encounteri mängimine
  • BMW klubi 12h (reaalsuses rohkem nagu 17h) seiklusmängul osalemine
  • Doonorlus
  • Päikesepõletus
  • MIKA kontsert
  • Viru Folk
  • palju mahalöödud sääski
  • teater
  • tšill Viinistus

Akud laetud ja uuesti tööle 🙂

Kurjakuulutavad laused

Kas ka teil on lauseid, mida kuuldes meel kohe halba aimab?

Minul on nendeks viimaste kuude ja nädalate sündmuste kontekstis saanud autoremonti puudutavad laused.
Mil iganes ma kuulen lauseid (või variatsoone nendest):
“See on nii pisike viga, pole hullu.”
“See käib nii kähku, et ei saa arugi.”
“Ära sa teenindusse küll mine, selle teeme ise kiiresti ja odavalt korda.”

…ja veel mõned samasse kategooriasse kuuluvad laused.

Siis tean, et asi ei tõota midagi head.
Ühel juhul on see tähendanud 3 kuud liikumisvõimetult seisvat autot.

Teisel juhul oluliselt pikemaks veninud remonti ja korduvaid käike varuosapoodi.

Ahjaa, kurjakuulutavate lausete alla võib lisada veel (enamasti auto/kapoti alt kostvad kõrgendatud hääletooniga):
“Oh kurat!”
“Miks see õli siit tilkuma hakkas?”
“Selle keerasin ka puruks.”

Et siis…. tahaks küll öelda, et edaspidi viin auto alati teenindusse, kus ilusas puhtas salongis annan võtmed üle ja pärast saan korras auto tagasi.  Ennast teades lasen ma end aga ka edaspidi kurjakuulutavatest lausetest eksitada.

Lihtsat nüüd olen juba targem… tean, mis viitab rattalaagrite kulumisele, oskan kapoti all tuvastada erinevaid jubinaid, tean, millised näevad välja piduridetailid jne jne jne.

Spordikommentaatorid olümpial

“Koheselt imetakse vastasmeeskond enda külge.” (jäähoki)

“Igal võimalusel näidatakse: ma olen siin ja poen sulle naha vahele.” (jäähoki)

“Laskesuusatamine on tema põhiala, aga seal ei saa ta laskmisega eriti hästi hakkama.” (naiste 30km suusk)