Säästuaja lõunamaareis

Nädalavahetusel võtsin ette tripi Lätti. Tegemist siis mitme organisatsiooni ühisreisiga, kuhu algul pooleldi vastu tahtmist kaasa soostusin minema.

Ütlen kohe ära, et reis ületas minu ootused ning Läti teenis minu silmis mitu plusspunkti juurde.
Kirikutega täidetud vanalinn, kus erinevalt meist on enamus uusehitisi siiski vanadega sobituma pandud. Lätlaste sõbralik suhtumine jne.

Kõige sügavama mulje jättis Rundale loss. Vaimustav rajatis, fantastilisi pühendumisega taastatud (taastamistööd endiselt käivad). Huvitavad väljapanekud skulptuurist, maalidest, ajaloolistest esemetest. Kohapeal oli ka võimalus tellida kohalik giid – sellisel juhul olid kohalikud giidid ajastutruudest rõivastes (sh rokokoorullidega parukad) ning etedasid lausa väikese näitemängu. Seda nägime küll kõrvalt, sest meil oli kaasas oma giid.

Seda kõike nähes ei saanud ma mitte jätta mõttes Läti riiki kiitmata, et ta sellise suurepärase kultuuriväärtuse riigi kätesse on jätnud. Ajal, mil Eesti riik on suure hulga mõisasid andnud eraomandisse, kus need paremal juhul renoveeritakse, aga sissepääsu juurde kõrged tarad ja eravalduse sildid pannakse; halvemal juhul aga lagunevad kontrollimatult edasi ning vahetavad iga paari aasta tagant omanikku.

Lisaks mõistavad lätlased inglise ja vene keelt, kohalikest swiitbange automaatidest saab tasuta latte kätte ja toodetakse lehmakomme 🙂

Loomulikult pole vist vaja mainida seda, et minu lootus oma nädalane magamatus reisil tasa teha läks kõige kaduva teed. Õhtul oli ju ikkagi vaja teistega välja minna Läti ööelu nautima ning tagasi jõudsime keset ööd – tänu meeldivale üllatusele veidi enne Valkat bussi tagumise rehvi purunemise näol. Uus nädal jätkub magamatuse tsüklis 🙂 Aga vähemalt sain bussis raamatu läbi loetud.

Lasanje :)

lasagne

Oleme juba kaks päeva lasanjetoidulised ja mina olen sellest täiesti sillas.
Seekord murdusid minu jaoks täielikult müüdid, et lasanjetegemine on midagi über-keerulist ja mõeldud ainut proffidele.

Niisiis… maitsva lasanje saamiseks ei ole vaja teha midagi muud kui:

Koostisained:

  • 6 lasanjeplaati
  • 500g pastakastet või midagi sarnast
  • midagi lasanje vahele laotada (variandid on 1 suur keedetud bataat laiaks litsutuna / hakkliha sibulaga jm lisanditega / misiganes kodus leiduv ja teie arvates sobiv lisand)
  • 300g juustu (riivitult)

Leia kõrgemate äärtega kandiline vorm (nii 26×26 näiteks). Aseta 2 plaati põhjaks. Nende peale laota valitud täidist, riivitud juustu ja (pasta)kastet. Seejärel suru õrnalt kaks plaati selle kihi peale ning sinna otsa jälle täidis-juust-kaste. Siis kolmas kiht plaate ning sinna otsa veel täidist, kastet ning mõnus juustukiht.
Seejärel pista ca pooleks tunniks 175-kraadisesse ahju ja voila!

Meie kasutasime esimesel päeval täidisena hakkliha-sibulasegu.
Teisel päeval läksid loosi 2 poolikut Salvesti valmistoidu-purki (tsillioad hakklihaga ja mingi itaalia söök) ning juurde leidsime kapist veel pihutäie sojahakkliha.
PS Kui kasutada täidiseks neidsamu purgitoite vm mahlasemat kraami, siis ei ole pastakastet vajagi.

Njämm! Sain veel hommikul lõunasöögiks tööle kaasa võtta ja fännan siiamaani.

PS Pilt ei ole pärit meie saavutustest, vaid siit
Oma kätetööst ei tulnud pähe õigel ajal pilti teha 🙂

Blue Monday Chill

100_perc_work

Põdesin pühapäeva õhtul juba ette esmaspäeva -hommikust miitingut.
Valitses potentsiaalne oht ülemusepoolse grillimise ohvriks saada.
Oh seda rõõmu kui teel tööle avastasin, et ülemus täna ka veel puhkusel.
Suu venis kõrvuni, samm läks rõõmsamaks ja päev sai toreda alguse.

Vähe on inimeseloomal õnneks vaja.

Killukesi remondimaailmast

Tools
Tools

Müttame remonti teha. Mõned killud

edusammudest.Tapeet. Peksime, kolkisime,
sõimasime…
möksisime mingit
tapeedieemalduslöga
sinna otsa. Umbes kolmele
neljandikule mõjus.
Nüüdsest alates on tapeet minu kõnepruugis
sõimusõna.

Pahtel. Mul on tunne, et Elukal on varsti
pahtli nägu peas. Aga sein hakkab ilmet
võtma pärast lõputut nõiaringi
pahtel-lihvimine-pahtel-lihvimine-
pahtel-lihvimine….. ja nii edasi….

Ehituspood. Igapäevane õndsus. Sealt leiab vidinaid.
Selliseid, millega saab teha igasuguseid asju. Minu fantaasia leiutab enamasti
muidugi kasutusviisi, millest kasutusjuhendi koostajad ei ole osanud undki
näha. Elukas uriseb minu peale.

Mul on olemas universaalne nimetus peaaegu kõigi tööriistade jaoks –
KELLU. Ükspäev ei suutnud me tööriista hinda tuvastada. Astun mina ulja
näoga teenindaja boksi poole, avan suu: “Vabandage, kas te oskate öelda,
mis see kellu…khmm… ese maksab?” * käes oli mul sealjuures midagi
raudkangi laadset.

Intelligentsed vestlused ehituskaupluses:
“Kuule, kas meil seda kellut ei lähe vaja?”
“Millist?”
“No seda tapeedikellut!”
“See on pintsel!”

Keenjused vol 2
Elukas leidis, et vaja metallist liiste sünnist saati ümmarguste-krobeliste aknanurkade jaoks.
Ehituspood jälle abiks. Saadaval olid 2m ja 3m latid. 3m läks loosi.
Kassast väljununa tõdesime – oleks limusiin, mahuks need ka autosse.
Mis siis ikka. Rauasaag kätte ja pagasniku peal latte saagima.
Ma pidin naeru kätte ära surema. Kaks idiooti ostavad poest 3m latid,
et neid parkimisplatsil auto pagasniku peal saagida!
Ime, et ekspressi fläshi ei sattunud…

To be continued…
 

 

Kevad käes

Päike… ja heinamaa…

Nii lahe on ikka.
Pesime auto puhtaks – tuli välja, et tumepunane on. Numbrimärk on mõlkis. Mina ei tea mõhkugi. Talveuni oli.
Ostsime uued ilukilbid ka. Nüüd näeb peaaegu auto moodi välja. Mis sest, et vana.

Ja soe on. Saab samade jalatsitega kontoris ja õues käia.

Mulle kevad meeldib.

Kultuuri säilitamisest ja silmakirjalikkusest

Igaühel on elu käigus kujunenud mingi väärtuste ja arusaamade pagas. Selle järgi tead, mida sa oled nõus tegema ja mida mitte. Millistes kohtades oled valmis järele andma, kui palju painduma. Minul on alati olnud arusaamine, et kultuuri säilitamine tähendab ka keele säilitamist. Keel on osa kultuurist.
Samuti olen harjunud uskuma, et ilusast jutust ei piisa. You have to walk you talk öeldakse inglise keeles. Eestikeelne parim tõlgendus oleks vist, et katsu anda eeskuju oma tegudega, mitte sõnadega.
Tundub, et europapadel on sellest natuke teine arusaamine.

Tutvusin mina Nordplusi programmi tingimustega. Sain teada, et programmi esimeseks prioriteediks on märgitud “To promote Nordic languages and culture and mutual Nordic-Baltic linguistic and cultural understanding”.
Programmi raames jagatakse Põhja- ja Baltimaadele projektide kaudu toetusi.

Mis mindhämmastas – programmi kohta ei ole võimalik eesti keeles infot saada. Mitte et
mul inglise keelega probleeme oleks. Lihtsalt… programm, mis märgib oma prioriteediks
keelte ja kultuuri promomise ja kultuurilise üksteisemõistmise toetamise, ei suuda oma infot
sihtriikide keeles jagada. Kusjuures mitte ühegi sihtriigi riigikeeleks ei ole inglise keel… go figure it out!
Eestikeelset infot saab täpselt niipalju kui on kirjas siin ja siin Edasi suunatakse juba ingliskeelsele kodulehele

Minu mõistus ei võta. Igatahes 6.veebruaril olen infopäeval kohal. Kui sealt mingeid asjalikke eestikeelseid materjale ei paista, siis võtan selle koha pealt sõna.

Täiendus: käisin infopäeval. Tuleb välja, et selle programmi raames ei ole näiteks õppematerjale vms luues võimalik tõlkida materjale näiteks eesti keelde. St võimalik on tõlge ainult skandinaavia keele ja inglise keele vahel. Ja siis me promome keeltse säilivust….

Welcome!

Welcome

Tere tulemast uude blogisse!

Kolisin siia ära. Bloggeris oli haldamine nihu ja oma lolluses ma ei osanud suurt midagi peale hakata. Üks jama teise otsa. Kirjutamisele keskendumise asemel mässasin pidevalt kujunduslike probleemide ja lisavidinatega. Kirusin ja vandusin… kuni saabus kergendus wordpressi näol. Kasutajasõbralikkust on rohkem. Pildid on ilusamad. Vähem nimesid on ära võetud. Rohi rohelisem, taevas sinisem ja muu ninnu-nännu…

Igatahes mina olen rahul. Welcome! Astuge sisse ja tunde ennast teretulnuna!