Lapsed, lastetus, lastetusmaks…

Loen Eesti Haridusfoorumi listist (kuhu tööalaselt kuulun) jälle tarkade peade poolt vahendatud mitte-nii-tarku ideid ning ei saa mitta mokka maas hoida.
Kõne all on Eesti demograafiline kriis ja lasterikaste perede “ahistamine.”
Sõnavõtjad toovad emotsionaalseid näiteid, kuidas lasterikas pere ei saa endale lubada maja, autot jms, peab kulutama üüratuid summasid lastele ja on muidu õnnetud-näljased. Versus lastetu pere saab rahaga priisata ja hakkab tingimata pensionipõlves lasterikaste perede võsukeste poolt makstud maksudest pensionisüsteemi laekunud raha peal liugu laskma.

Võluvahendina kõigi demograafiliste hädade lahendamisel nähakse lastetusmaksu sisseseadmist ja maksupoliitika lastetute-vaenulikuks muutmises (vabandust, lapsesõbralikuks).

Kuidas saavad omal alal tunnustatud ja haritud inimesed mõelda nii piiratult?

Siinkohal lühidad vastuargumendid.
Esiteks ei sunniks mitte ükski lastetusmaks noori naisi sünnitama. Praegu on väga hea tulemus saavutatud vanemahüvitise süsteemi sisseseadmisega, mille tulemusel on Eesti iive üle mitmete aastate positiivne. Vana hea rahvatarkus – heaga saavutad rohkem kui kurjaga – paistab siinkohal küll toimivat.
Teiseks ei eksisteeri Eesti omaette vaakumis. Meie konnatiigi taustal võiks vaadelda ka globaalset olukorda. Maailma rahvastik kasvab hetkel kiirusega umbes 74 miljonit inimest aastas. United Nationsi andmetel kannatab ligikaudu 850 miljonit inimest üle maailma nälga, 1,1 miljardit inimest unistavad puhtast joogiveest.
Erinevad uuringud ja prognoosid näitavad, et kui rahvastik jätkab sama kiiret kasvu, tuleb varsti puudus puhtast veest, toidust, energiaallikatest jne.
Nende faktide valguses vaadatuna võiks kaaluda, kas rahvastiku juurdetootmine on üldse vastutustundlik tegevus.
Või kas rahvastiku mitte-juurdetootmist peaks ikka karistama?

Lihtsalt ääremärkusena veel seda, et keegi võiks teha statistika kui palju nende lasterikaste perede lastest (kes väidetavalt teenivad lastetutele tulevikus pensioni) peale gümnaasiumi lõpetamist välismaale putkavad.

PS Siinkohal mainin, et kuigi olen üksiklaps, ei ole mul mitte midagi lasterikaste perede vastu, pigem respekt vanematele, kes suurpere ülalpidamise ja laste inimesteks kasvatamisega hakkama saavad. Lihtsalt ei kannata väga ühekülgset lähenemist olulistele probleemidele.

Potipõllumajandus

wildberry

Juba möödunud suve hakul üllatas Elukas ja tõi meie paneelmaja kivisesse kuubikusse metsmaasikataimed. Lausa kaks tükki.

Rõdul mõjusid need eriti rõõmustavalt. Vähemalt midagi rohelist ja värskendavat. Vaatasime rõõmuga, kuidas maasikad õitsesid ja jäime õhinal pikisilmi ootama, et millal siis marju saab. Tulid ka marjad, alguses ikka rohelised ja kribulad – kõik nii nagu peab. Pull oli siis kui marjad keeldusid punaseks minemast. Keerutamine ja päikse poole keeramine andsid tulemuseks täpselt null – varre otsas lösutasid suured valged-kreemikad marjad, mis ei mõelnudki roosaks tõmbumise peale.

Selle kevade algul maasikataimi takseerides ja põllumajanduse peale mõeldes tuli põrutav ja minu arusaama taimedest peapeale pöörav avastus – Elukas luges sildi pealt välja, et taimel on KREEMIKASKOLLASED VILJAD!!!

Oi krt! Nii kahju oli korraga nendest varre otsas lösutanud maasikatest, mida tooreks pidasin. Sel aastal vähemalt tean, mida oodata.
Siit moraal – lugege alati ka väikest kirja.

Blue Monday Chill

100_perc_work

Põdesin pühapäeva õhtul juba ette esmaspäeva -hommikust miitingut.
Valitses potentsiaalne oht ülemusepoolse grillimise ohvriks saada.
Oh seda rõõmu kui teel tööle avastasin, et ülemus täna ka veel puhkusel.
Suu venis kõrvuni, samm läks rõõmsamaks ja päev sai toreda alguse.

Vähe on inimeseloomal õnneks vaja.

Liiklusporno

Ei saa rohkem nõus olla Babajagaa jutuga liikluspervertidest.

Täiendaksin omaltpoolt veel meeldivate ja andekate tüüpide loetelu.

Pohhuistid-närvihaiged, kes pidevalt kahe raja vahel sõeluvad. Krt sa sõelud, lõpuks oleme nagunii sama valgusfoori taga kõrvuti, aga oma sõelumisega oled nii mõnelgi kaasliiklejal fekaali keema ajanud.
Bussitasku-perverte täiendavad veel valel rajal sõitjad – nad teavad, et rida, kus nad sõidavad keerab ära, kaob ära või misiganes. Igatahes neil on vaja hoopis teisel rajal olla. Juhtumisi on aga see vale rada tühi. Siis nad tuhisevad külmalt mööda ja kukuvad ennast viimasel hetkel vahele pressima. Iga kord kihvatab sees kui mõni selline ette satub.

Suitsiidiklubi liikmed aka ilma helkurita jalakäijad. Eriti on see hakanud tunda andma seoses hämarama aja osakaalu suurenemisega ööpäevas. Koperdavad tumedas riides teeääres ja keegi kurat neid ei näe. Mõni kõnnib sealjuures peaaegu keset teed. Kui siis viimasel hetkel märkad ja pidurite kriginal mööda põikad, siis mõnel jagub ülbust veel rusikat näidata. Deem, ma olen nõus selle helkuriraha mõnele annetama kui tõesti ise ei jõua osta. Või on see mingi uus ekstreemsport äkki? Vene rulett.

Ajab sõimama.

Kõva pappi kirjaoskamatutele

Järjekordset kiiret rahateenimise võimalust välismaal pakub firma Getwork.

Kimame kühvliga pappi kokku lükkama.

* Võttes aluseks miinimumpalga (5,88GPP per tund) saame 5,88 x 40 = 235,2GBP per nädal. Sealt ligikaudselt
235,2 x 4 = 940,8 GBP per kuu.
Eesti pank annab GBP kursiks ~19,7. 948,8 x 19,7 = 18 533,76 EEK.
Arvestame, et sellest lähevad veel kohalikud maksud maha.

Vaadake nüüd kuulutust ja seda, mis palganr seal kirjas on. Elementaarne matemaatika!

Killukesi remondimaailmast

Tools
Tools

Müttame remonti teha. Mõned killud

edusammudest.Tapeet. Peksime, kolkisime,
sõimasime…
möksisime mingit
tapeedieemalduslöga
sinna otsa. Umbes kolmele
neljandikule mõjus.
Nüüdsest alates on tapeet minu kõnepruugis
sõimusõna.

Pahtel. Mul on tunne, et Elukal on varsti
pahtli nägu peas. Aga sein hakkab ilmet
võtma pärast lõputut nõiaringi
pahtel-lihvimine-pahtel-lihvimine-
pahtel-lihvimine….. ja nii edasi….

Ehituspood. Igapäevane õndsus. Sealt leiab vidinaid.
Selliseid, millega saab teha igasuguseid asju. Minu fantaasia leiutab enamasti
muidugi kasutusviisi, millest kasutusjuhendi koostajad ei ole osanud undki
näha. Elukas uriseb minu peale.

Mul on olemas universaalne nimetus peaaegu kõigi tööriistade jaoks –
KELLU. Ükspäev ei suutnud me tööriista hinda tuvastada. Astun mina ulja
näoga teenindaja boksi poole, avan suu: “Vabandage, kas te oskate öelda,
mis see kellu…khmm… ese maksab?” * käes oli mul sealjuures midagi
raudkangi laadset.

Intelligentsed vestlused ehituskaupluses:
“Kuule, kas meil seda kellut ei lähe vaja?”
“Millist?”
“No seda tapeedikellut!”
“See on pintsel!”

Keenjused vol 2
Elukas leidis, et vaja metallist liiste sünnist saati ümmarguste-krobeliste aknanurkade jaoks.
Ehituspood jälle abiks. Saadaval olid 2m ja 3m latid. 3m läks loosi.
Kassast väljununa tõdesime – oleks limusiin, mahuks need ka autosse.
Mis siis ikka. Rauasaag kätte ja pagasniku peal latte saagima.
Ma pidin naeru kätte ära surema. Kaks idiooti ostavad poest 3m latid,
et neid parkimisplatsil auto pagasniku peal saagida!
Ime, et ekspressi fläshi ei sattunud…

To be continued…
 

 

Kevad käes

Päike… ja heinamaa…

Nii lahe on ikka.
Pesime auto puhtaks – tuli välja, et tumepunane on. Numbrimärk on mõlkis. Mina ei tea mõhkugi. Talveuni oli.
Ostsime uued ilukilbid ka. Nüüd näeb peaaegu auto moodi välja. Mis sest, et vana.

Ja soe on. Saab samade jalatsitega kontoris ja õues käia.

Mulle kevad meeldib.

Tühja kõhuga ära….

trafficlight

Siiani on olnud teada-tuntud tarkus, et tühja kõhuga ei tasu poodi minna. Miks? Sest siis tundub iga nägemisulatusse sattunud söödav asi vajaliku ja imemaitsvana. Koju jõudes teed endale kähku võileiva ja siis avastad, et kohale taritud tohutu toiduhulgaga võiks ära toita pool armeed.
Seda tarkust ma juba tean : )
Eile avastasin, et tühja kõhuga ei ole mõistlik ka autorooli istuda.

Sõitsime hilja õhtul kodu poole ja liginesime ristmikule. Hoolimata punasest fooritulest ei vähenda Elukas hoogu. Mõtlen – ok, meestele autosõitu õpetada ei tohi. Olen paar sekundit vait. Kuna foor ligineb ja kiirus ikka ei alane,siis kukun undama:” Punane, punane, punane!!!!!”
Peaaegu ristmikul olles, tõmban kopsud õhku täis ja röögatan „Punane!!!!!!” Ma ei tea, mitu naela sinna valgusfoori alla jäi…..

„Ma ju ütlesin, et punane on?!?!?!”

„Ma kuulsin, et sa ütlesid punane supp ja mõtlesin õhtusöögist”

?!?!?!?!?!?!?!?! ja veelkord ?!?!?!?!?!?!?!?

Aga noh, just enne seda vestlesime sellest, et kas ja mida meil külmkapis õhtuks süüa on. Elukal oli pikk päev seljataga ja kõht tühi…….

Moraal: autosse istudes kontrolli lisaks juhi kainusele ka seda, millal ta viimati süüa sai.