Kultuuri säilitamisest ja silmakirjalikkusest

Igaühel on elu käigus kujunenud mingi väärtuste ja arusaamade pagas. Selle järgi tead, mida sa oled nõus tegema ja mida mitte. Millistes kohtades oled valmis järele andma, kui palju painduma. Minul on alati olnud arusaamine, et kultuuri säilitamine tähendab ka keele säilitamist. Keel on osa kultuurist.
Samuti olen harjunud uskuma, et ilusast jutust ei piisa. You have to walk you talk öeldakse inglise keeles. Eestikeelne parim tõlgendus oleks vist, et katsu anda eeskuju oma tegudega, mitte sõnadega.
Tundub, et europapadel on sellest natuke teine arusaamine.

Tutvusin mina Nordplusi programmi tingimustega. Sain teada, et programmi esimeseks prioriteediks on märgitud “To promote Nordic languages and culture and mutual Nordic-Baltic linguistic and cultural understanding”.
Programmi raames jagatakse Põhja- ja Baltimaadele projektide kaudu toetusi.

Mis mindhämmastas – programmi kohta ei ole võimalik eesti keeles infot saada. Mitte et
mul inglise keelega probleeme oleks. Lihtsalt… programm, mis märgib oma prioriteediks
keelte ja kultuuri promomise ja kultuurilise üksteisemõistmise toetamise, ei suuda oma infot
sihtriikide keeles jagada. Kusjuures mitte ühegi sihtriigi riigikeeleks ei ole inglise keel… go figure it out!
Eestikeelset infot saab täpselt niipalju kui on kirjas siin ja siin Edasi suunatakse juba ingliskeelsele kodulehele

Minu mõistus ei võta. Igatahes 6.veebruaril olen infopäeval kohal. Kui sealt mingeid asjalikke eestikeelseid materjale ei paista, siis võtan selle koha pealt sõna.

Täiendus: käisin infopäeval. Tuleb välja, et selle programmi raames ei ole näiteks õppematerjale vms luues võimalik tõlkida materjale näiteks eesti keelde. St võimalik on tõlge ainult skandinaavia keele ja inglise keele vahel. Ja siis me promome keeltse säilivust….